Värvi- ja valguseõpetus

Värvi- ja valgusõpetus

1. VÄRVIÕPETUS

1.1. Värvikarakteristikud

Igapäevaelus kasutame värvidele viitamiseks värvinimetusi nagu punane, sinine jne. Loomulikult ei ole kõik punased või sinised ühesugused. Näiteks punased võivad olla heledamad või tumedamad, puhtamad või tuhmimad, oranžimad või violetsemad.

Värvide klassifitseerimiseks on mitmeid erinevaid mooduseid, kuid kõige esmalt tuleb leida ja defineerida 3 värvikarakteristikut. 3 on miinimum.

Värvitoon, mis määratleb värviperekonna ja on kirjeldatav värvinimetusega (punane, kollane, roheline, sinine või mingi nende kahevaheline segu). Värvitoon on otseselt seotud valguse lainepikkusega.

küllastus, ka kromaatilisus, mis näitab värvi puhtust, ehk seda kui erk või kahvatu-tuhm ta on. Maksimaalse puhtusega on spektrivärvid ja purpurvärvid.

heledus näitab värvi hele-tumedust, heledad värvid on samaaegselt ka valkjamad ning tumedad mustjamad. Heledus on seotud pinnalt peegelduva valguse hulgaga. Heleduse mõiste kasutamise muudab mitmetähenduslikuks asjaolu, et maksimaalse puhtusega värvitoonid on erineva heledusega, neil on erinev omaheledus.

eredus (brightness), mis on kolmandaks põhikategooriaks inglisekeelses terminoloogias, on veel tihedamalt seotud valgusega. Otseses valguses paistab sama värviline pind palju eredam, aga ka heledam, kuid mitte valkjam kui varjus.

1.2 Mõisted

1. Põhivärvid ehk primaarvärvid

2. Teise astme värvid ehk sekundaarvärvid

3. Värviring

4. Kromaatilised värvid, akromaatilised värvid

5. Komplementaarvärvid

1.2.1 Põhivärvid ehk primaarvärvid:

Kollane

Punane

Sinine

NB: Neid värve ei saa koostada segamise teel.

1.2.2 Teise astme värvid ehk sekundaarvärvid:

Kollane + punane = ORANŽ

Punane + sinine = VIOLETT

Sinine + kollane = ROHELINE

Oranž, violett ja roheline on II astme värvid (sekundaarvärvid).

1.2.3 Värviring

Primaar- ja sekundaarvärvide segamisel saame kolmanda järgu (korralduse) värvid- Itteni värviringi.

Pilt:5. Itteni värviring

1.2.4 Kromaatilisus:

Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid

Akromaatilised värvid ehk värvitud värvid

NB: Akromaatilised värvid võimaldavad värve helestada ja tumestada

1.2.5. Komplementaarvärv, täiendvärvus ehk vastandvärvus:

PUNANE-ROHELINE (S+K)

PUNANE-ROHELINE (S+K)

PUNANE-ROHELINE (S+K)

NB: Värviringil asuvad nad teineteise vastas. Vastandvärve omavahel kokku segades saame porise tooni.

1.3. Värvitoonid:

Põhivärvide segamisel saadakse uusi värvitoone (N. Kollase ja sinise segamisel saadavad värvitoonid).

Lähistoonid

1.3.1. Soojad ja külmad toonid:

Kui värvitoonis domineerivad soojad toonid (kollased), on tegu sooja koloriidiga,

Kui värvitoonis domineerivad külmad toonid (sinised), on tegu külma koloriidiga.

1.3.2. Värvide segamine:

Toimub siis, kui segatakse kaks erinevat värvi, et saada kolmas värv= MIXING

1.3.3 Värvide hajutamine:

Toimub siis, kui kaks erinevat värvi hajutatakse kokku, kuid kuid individuaalsed värvid on eristatavad= BLEND

1.3.4 Seitse värvikontrasti:

1. Värvi enda kontrast

2. Valguse – varju kontrast

3. Külma – sooja kontrast

4. Komplimentaarne kontrast (vastandvärvide kokku segamine)

5. Simultaankontrast (ühe värvitooni mõju teisele) on nähtus, kus kaks või enam kõrvutiolevat värvi mõjutavad üksteist nii, et nad paistavad teistsugused kui üksikult vaadates.

6. Kvaliteedikontrast (kui palju või vähe on värvis pigmenti)

7. Kvantiteedi kontrast (kui palju domineerib üht või teist värvi)

 

 

1.4 VÄRVISÜMBOOLIKA

Punane – Hiinas peetakse punast õnnelikkuse ja õitsengu värviks. Seetõttu kannavad idamaades pruudid punast kleiti. Lõuna- Aafrikas on aga see hoopis leinavärv. See värv sümboliseerib sõda, armastust, julgust, jõudu, edu, verd aga ka tuld. Punane on põrgutuli, needuse ja ohu värv. Punane tõstab vererõhku.

Kollane – Kollane on valguse värv. Islami traditsioonides tähistab kuldkollane tarkust ja head nõuannet, kahvatukollane aga petmist ja reetmist. Hiinas on see kuninglik värv. Kollasel on omadus särada, äratada tähelepanu ja seda kasutatakse rahvusvaheliselt hoiatuste edasiandmiseks. Värv ergutab mõttetegevust kergendades uue materjali omandamist. Samuti süstib see meisse lootust ja optimismi, tõstab meeleolu ja alandab depressiooni. See on usalduse, armastuse, lootuse, julguse, kulla ja päikese värv.

Sinine – Jäise varjundiga talvise looduse värv. Hiinlastele tähendab see surematust. Kuna sinine seostub taevaga, siis lääneinimestele annab see usku. Värv pakub rahu, intelligentsust, tähtsust, kindlust, vaoshoitust, kuid ka kurbust. Sinine värv on vererõhu alandava toimega.

Roheline – Kevade ja nooruse värv, mis sümboliseerib lootust, rõõmu ja taassündi. Samuti tasakaalu, igavikulist elu, armukadedust ja kogenematust. Roheline tuli tähendab rahvusvaheliselt, et tee on vaba. Rohelisel on rahustav ja ajakulgu kiirendav toime. See on loodus, mis mõjub südamele hästi, sest tasakaalustab vererõhku.

Must – Enamikus läänemaades on must leinavärv. Noorte seas peetakse seda aga mässu ja vastuhaku värviks. Must on värvi puudumine. See muudab kõik visuaalselt väiksemaks. Näiteks tunduvad mustades riietes inimesed kõhnemad kui valgetes. Must, nagu ka teised tumedad värvid, loovad mulje ruumi kokkutõmbamisest. See paneb teised värvid enda kõrval särama. Müstika, elegants, kurjus, võim, elukogemus, jõukus, hirm, kurbus, stiil, süümepiin, kahetsus, äng ja keelatus.

Valge – Nagu mustki, sobib valge kõikide teiste värvidega. Läänemaades on valge pruutkleidi värv, idas aga leina ja matuse värv. Valge lipp tähendab allaandmist, vaherahu ja rahu üldisemalt. Valgetena kujutatakse kummitusi ja ingleid, kellel ei ole midagi varjata. Puhtus, tõde, leinamine, headus, puutumatus, veatus ja süütus.

Pruun – Sümboliseerib sügist ja mulda. Mitmed kristlikud munga – või nunnaordud riietasid ennast maailmast tagasitõmbumise märgiks pruuni. Mullakarva pruun tähistab samuti alandlikkust ja allaandmist. Keskajal oli see leina värv. Teadmised, konservatiivsus, usaldusväärsus, lihtsus, tervis, sõbralikkus.

Oranž – Hiinas ja Jaapanis seostub õnne ja armastusega. Oranž tõstab söögiisu ja mõjub organismile ergutavalt. Sümboliseerib leeke, luksust ja hiilgust, energiat, tasakaalu, soojust ja entusiasmi.

Lilla – Kuninglikkus, võim, rikkus, alateadvus ja ambitsioonikus. See on häbelikkuse, usalduse, müstilisuse ja ähvardamise värv. Looduseski on lillal oma eriline koht. Paljud hinnalised lilled, nagu lavendel, orhidee, liilia on lillad. Tais aga on see leinavate leskede värviks. Lillas on mõlemat: nii sinise rahustavat kui ka punase ärritavat tooni.

 

ÜLESANDED:

1. Kui punane valgus langeb punasele kübarale, siis – millise värvi omandab kübar?

2. Kui roheline valgus paistab punasele kübarale, siis – millise värvi omandab kübar?

3. Mis värvi peab olema valgus, kui soovime, et

– kui taust on roheline ja kübar must?

– kui soovime, et kübar oleks punane ja taust roheline?

 

2. VALGUSÕPETUS

2.1 Värv ja valgus

Päikesevalgus on liitvalgus

Läbi prisma langedes laguneb valgus spektri- ehk vikerkaarevärvideks

 

2.2 Spektrivärvid

punane

oranž

kollane

roheline

sinine

indigo

violetne

 

2.3 Valguse põhivärvid

RGB: R-red, G-green, B-blue

RGB-mudel on liitvärvimudel, milles erinevaid värvitoone saadakse kolme põhivärvuse – punane (R, red), roheline (G, green) ja sinine (B, blue) liitumisel. Aditiivse mudeli korral tuleb värvusi ette kujutada kui prožektorite valgusvihkusid. Kasutatakse valgust kiirgavate seadmete, näiteks telerite ja arvutimonitoride töös

R + G = Y kollane

G + B = C tsüaan (sinakas-roheline)

B + R = M magenta (purpur)

(C-cyan, M-magenta, Y-yellow)

Kõigi kolme värvuse PUNANE + ROHELINE + SININE liitmisel saadakse valge värvus VALGUS.

Pilt: 4. RGB mudel (kirjuta värvidele juurde valguse värvid)

2.4 VALGUSFILTRITE MÕJU VÄRVIPIGMENDILE

Kui valguse ette filter asetada, saame valgusega mängida.

Kui valguses ei ole objektiga sarnaseid värve, hakkavad domineerima pigmendid, mis neelavad kogu valguse ja tulemuseks on must.

Nt: ku sinine valgus langeb punastele huultele = mustad huuled

Kui leidub sarnase pigmendiga valguskiiri, võimendab see värviefekti.

Kui mõlemad – sinine ja punane valgus langevad punastele huultele, siis sinine värv kaob ära ja punane võimendub ja tulemuseks on – punased huuled.

Kui roheline valgus langeb rohelisele põhjale, siis tulemus muutub intensiivsemaks.

2.5 Värvuste muutumine:

Roosa: Roosa valgus muudab külmad värvid hallikaks ja soojad toonid muutuvad intensiivsemaks. Näiteks kollane muutub orazikaks.

Punane: kõige halvem valgus. Ainult tumedad toonid tulevad välja, paistavad mustana. Selline valgus rikub igasuguse meigi.

Oranz: Lähedane punasele kuid on vähem intensiivne. Punased toonid tunduvad pruunikad, külmad värvid mustana.

Merevaigu pruun: Meigi jaoks parim valgus. Külmad toonid muutuvad tuhmimaks ja soojad erksamaks. Annavad elavust.

Kollane: Soojad toonid muutuvad liiga kollaseks. Rohekad toonid sinakas ja lillad toonid hallikaks.

Õlekarva beez: Hea valgus ei mõjuta eriti meiki.

Soojad toonid muutuvad intensiivsemaks ja külmad veidi tuhmimaks e. hallikamaks.

Roheline: Mitte meigi sõbralik. Ihuvärvi ja soojad toonid muudab halliks.

Lillakad muudab halliks. Kollase ja sinise rohekaks. Rohelise hästi intensiivseks.

Sinakas-roheline: Madaldab värvuste intensiivsust. Kõik värvid muutuvad tuhmiks. Tumepunane muutub pruuniks. Helepunane muutub punaseks.

Rohekas-sinine: Ihukarva toonid muutuvad halliks. Punased toonid muutuvad halliks. Igasugune meik kaob.

Sinine: Ihukarva toonid muudab halliks. Kui on kasutatud punast huulepulka siis see muutub lillaks. Sinine ja roheline muutuvad erksaks.

Lilla: Oranž ja punane muutuvad punasemaks. Roheline muutub sügavamaks

2.6 VALGUSE VÄRVI TEMPERATUUR

Värvustemperatuuri mõõtühikuks on kelvin (K)

  • 2500 K päikesevalguse valgustemperatuur (päikesetõusu ja loojangu ajal)
  • 3300 K soevalge valgus
  • 3300…5300 K neutraalne –ehk keskmiselt valge valgus 5300…K päevavalge valgus
  • 6000…7000 K pilvise taeva värvustemperatuur
  • 10000…20000 K selge sinine taevas
  • 1800 K küünlavalgus 2700 K hõõglamp (kollane valgus)
  • 3100 K halogeen-suunlamp
  • 5500 K luminofoorlamp (sinine valgus)
  • 5000…10000 K päevavalgus
  • Filmi ja TV-s kasutataks valdavalt valgusetemperatuuriks 3200 K

Madal värvitemperatuut on sooja koloriidiga (punane/kollane)

Kõrge värvitemperatuur on külma koloriidiga (sinisem)

Loomulik ehk päevavalgus: Loomulik valgus on pidevas muutumises ja on erinev vähemalt 4 korda päevas: Päikesetõusul, keskpäeval, pealelõunal ja hämaras.

KEVADEST – SUVENI / päevavalgussoojem valgus

SÜGISEST – TALVENI / päevavalguskülmem valgus

Kunstvalgus:

Hõõglamp – suurendab värvide erksust sarnaselt küünlavalgusele muutes soojad toonid veelgi soojemaks ja vähendades külmade toonide mõju.

Päevavalguslamp (luminofoor)– suurendab külmade toonide külmust ja muudab ka soojad toonid külmemaks. Sinaka tooniga päevavalguslambid muudavad sinised ja rohelised toonid kirkamaks, kuid tuhmistavad punaseid, oranzhe ja kollaseid toone.

Kelvini skaala algab nullpunktist (0 K= 273°C)

Tähtsamad temperatuurid Kelvini järgi:

  • 0 K on absoluutne null
  • 273,15 K on jää sulamistemperatuur
  • 309,75 K on inimese normaalne kehatemperatuur
  • 373,15 K on vee keemistemperatuur

Tähtsamad temperatuurid Celsiuse järgi:

  • 273,15 °C on absoluutne null (Kelvini skaala)
  • 0 °C on jää sulamistemperatuur
  • +36,6 °C (kuni +37 °C) on inimese normaalne kehatemperatuur
  • +100 °C on vee keemistemperatuur

2.6 Valguse suunad

  • VALGUS EEST: näokontuurid hajuvad (modelleerida näokontuurid)
  • VALGUS ALT: suurendab ja noorendab
  • VALGUS ÜLALT: vähendab ja teeb vanemaks

 

Kordamisküsimused

  1. Millise kolme valguse värvide liitmisel (kokku langemisel) saadakse valge värvus e. valgus?

  1. punane

  2. kollane

  3. oranž

  4. roheline

  5. sinine

  6. indigo

  7. violetne

2. Kuidas eristad sooje toone külmadest?

 

  1. Milliseid värvipigmente on ülekaalus külmades toonides?

 

  1. rohelist

  2. punast

  3. kollast

  4. lillat

  5. sinist

  6. pruun

  1. Vali päevavalguse temperatuur?

  2. Kuidas kasutad teadmisi värviringist jumestamisel ?

  3. Kas must-valge foto puhul on oluline kasutada soojasid – külmasid toone või arvestada värvi heledus- tumedus astmeid?

7. Milliseid toone võime saada põhivärve omavahel segades?

8. Millest lähtud värvitoonide ja intensiivsuse valikul?

9. Milliseid värve sisaldab valge valgus?

10. Mida me peame arvestama meigis kui valgus tuleb ülevalt?